Eestikeelsete taimenimede andmebaas
Index of Estonian Plant Names

Eestikeelsete taimenimede andmebaas | Abi otsingu kasutamisel | Taimenimetuste õigekiri | Taimenimede komisjon internetis | Taimenimedest trükisõnas

Taimenimedest trükisõnas

Eestikeelsete taime nimede korjamisest 1921. – Eesti Mets 1(6): 81–85.
Kaplinski, Jaan 1968. Tal on palju nimesid. – Raitviir, Ain (Ed.) Looduse kalender 1969. Valgus, Tallinn: 18.
Kask, Maret 1972. Veel kord taimenimedest. – Sirp ja Vasar 9(3. III): 5.
Kingisepp, Valve-Liivi 1977. Kontmees, maa korsten, wessipask, ja mis neist üttelda. Loodusteadus-sõnavara O. W. Masingul. – Eesti Loodus 28(6): 390–395.
Kodumaa taimed. I. jagu: Õistaimed 1918. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu. 139.
Kukk, Erich 2002. Taimenimede ja botaanika oskussõnastiku komisjon. – Kaagjärv, Leo (toim.) Keelekaitsja. Eesti keele kaitse ühingu kogumik nr. 2. Eesti keele kaitse ühing, Tartu: 34–37.
Kull, Kalevi; Koppel, Andres 1989. Elusolendite rahvuskeelsest nimetamisest. – Terasmaa, T. (toim.) Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat. 71 (Ökoloogiliste tegurite mōju elusloodusele). Valgus, Tallinn: 184–193.
Laasimer, Liivia 1971. Taimenimed Tartu teadlaste auks. – Eesti Loodus 22(7): 424–426.
Lehbert, Rudolph 1928. Estnische Pflanzennamen nach Luce 1823. – Pharmacia 8(1/2): 15–18.
Luce, J. W. L. 1813. Neue Wörter und Redensarten. Erster Beitrag von ehstnischen Wörtern und Redensarten wie sie auf der Insel Oesel gebrauchlich sind. – Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache 1: 24–53.
Luce, J. W. L. 1818. Sechsehnter Beitrag von Wörten und Redensarten, wie sie auf der Insel Oesel gebrauchlich sind. – Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache 10: 134–139.
Marvet, Ann 1973. Kōik karused lilled pole karukellad. – Eesti Loodus 24(4): 224–226+2.
Masing, Viktor 1989. Eestikeelsed oskussõnastikud ja kõrgkooliõpikud botaanikas ja zooloogias. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi 23: 7–13.
Michelson, Kaarel 1935. Viivuke taimeteadusliku "keelepaja" juures. – Loodusevaatleja 6(1): 6–9.
Mikelsaar, Sirje 1994. Taimeperekondade nimed ladina, eesti, inglise, saksa, soome ja vene keeles. . Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu. 118.
Nurm, E. 1954. Kultuurtaimede sordinimede kirjutamisest. – Nõukogude Kool 9: 558–561.
Palmeos, Paula 1955. Ühest läänemeresoome keelte puunimest. – Eesti NSV TA Toimetised 4(1): 137–141.
Parmasto, Erast 1968. Suur vōi väike algustäht? – Eesti Loodus 19(11): 698.
Ploompuu, Tõnu 1991. Karikakar, härjasilm, kanaperse, haraklill. – Eesti Loodus 42(12): 702–704.
Raitviir, Ain 1975. Lugu kogritsatest ja mõtteid seente-taimede-loomade nimetustest. – Eesti Loodus 26(1): 30–32.
Vaga, August 1938. Ladinakeelsetest taimenimedest botaanikaõpetuses. – Eesti Kool 4(6): 411–415.
Veldre, Ivar 1975. Eestikeelsetest taime- ja loomanimetustest. – Eesti Loodus 26(3): 184-186.
Viires, Ants 1974. Kuidas vilja- ja ilupuud Eestisse tulid. – Eesti Loodus 25(10): 600–605.
Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. . Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi Toimetused nr. 20 (67), Tallinn. 706.
Vilberg, Gustav 1922b. Arvustus: Aavik, Joh.: Uute sõnade sõnastik. – Loodus 1(5): 314–315.
Vilberg, Gustav 1923. Koguge taimede rahwapäraseid nimesid. – Eesti Mets 3(7): 130–131.
Vilberg, Gustav 1928. Koguge taimede rahvapäraseid nimesid! – Eesti Mets 8(6): 144.
Vilberg, Gustav 1929. Osa vanavara kadumas. – Eesti Mets 9(4/5): 110.
Vilberg, Gustav 1932. F. R. Kreutzwaldi taimeteaduslikke harrastusi. – Loodusevaatleja 3(5): 129–133.
Vilberg, Gustav 1933. Eestikeelsetest taimenimedest ja nende tekkimisvõimalusist. – Eesti Kirjandus 27(7): 339–347.
Vilberg, Gustav 1934. Kultuurtaimi 300 aasta eest. – Loodusevaatleja 5(1): 12–14.
Võsamäe, Helmi 1999. Suvelillede nimed ladina, eesti, saksa ja inglise keeles. . Tallinna Botaanikaaed, Tallinn. 24.
Üleskutse taimeteaduse oskussõnade asjus 1912. Eesti Üliõpilaste Selts, Tartu. 52.